MM kaheksandikfinaale meenutades meenuvad esiteks kohe kaks suurt kohtunike prohmakat. Kohtunikud said üldse sel MM-il nii palju kriitikat, et lõpuks ometi otsustas FIFA midagi ette võtta, et suuri vigu vältiga, aga samas oleks tore, kui jääks alles ikkagi inimlikkus, st et iga vaidlus ei viiks video korduse vaatamiseni. Eks see lisakohtunike kasutusele võtt oleks esialgu abiks. Videokordust ma tegelikult väga ei poolda, va juhtumid, mis muudaks ilmselgelt mängu käiku (väravad, punased kaardid, penaltid). Aga ei tahaks ka seda, et iga kahtlase olukorra peale hakkaksid mängijad nõudma videokordust. Siis läheks asi päris üle käte. Aga eks aeg näitab, mis järgmisel MM-il saama hakkab. Aga teeme nüüd siis ülevaate kaheksandikfinaalidest ja seda põnevuse järjekorras minu vaatenurgast.
1) Saksamaa vs Inglismaa
Raudselt kohe põnevaim kaheksandikfinaal. Nii enne mängu ootasin enim kui ka peale mängu võis tõdeda, et mäng oli tõesti enim ootamist väärt. Ainult naiivitar võiks arvata, et Saksamaa ja Inglismaa omavaheline mäng tuleb igav. Esimene poolaeg oli nagu väga hea põnevusfilmi stsenaarium, kui 32.minutil juhtis Saksamaa Klose ja Podolski ilusatest väravatest 2:0. Kui aga 37.minutil Matthew Upson Inglismaa kasuks ühe värava tagasi lõi, võis loota, et asi alles läheb põnevaks. Ja ei pidanud kaua ootama. Juba järgmisel minutil lõi Lampard kaugelt imelise värava, mis põrkus latist palli jagu üle väravajoone, aga mida kahjuks kohtunikud ei märganud ja nii võeti Inglasmaalt viigistamisvõimalus ära. Kes teab, kuidas mäng oleks siis lõppenud, kui seis oleks olnud seejärel 2:2. Ei tea, kas see viis inglaste võitlusvaimu alla või tahtis lihtsalt vanapagan, et sel korral võidutseksid sakslased, aga lõpuks tuli Inglismaal tunnistada 4:1 Saksamaa paremust. Isiklikult olin isegi rohkem Inglismaa poolt, kuna avastasin, et Inglismaa on vist koondis, kus ma tean kõige rohkem mängijaid nägu pidi, kui mängijate nimekiri ette võtta.
Taas on löönud värava noor ja andekas Saksamaa ründaja Thomas Müller, keda enne MM-i teadsid vähesed, aga keda peale MM-i teavad väga paljud
2) Argentiina vs Mehhiko
Võib-olla on see mäng isegi natuke liiga ette põnevuse seisukohalt toodud, aga Mehhiko oli alagrupivoorudes näidanud minu jaoks üllatavalt head mängu, nii et võis oodata, et nad valmistavad ka Argentiinale tublisti peavalu. Ja oleks ehk valmistanudki, kui poleks toimunud järjekordset suurt kohtunike prohmakat. Küljekohtunik ei suutnud näha Argentiina avaväravale eelnenud selget suluseisu ja nii pidi Mehhiko leppima ebaõige väravaga. Argentiina aga tahtis asjad selgeks teha ausalt ja näidata, et nad ei võida mängu ainult ebaõigest väravast. Kui Carlos Tevez 52.minutil suurepärasest löögist Argentiina 3:0 ette viis, võis tõdeda, et Argentiina on seekord kindlalt parem. Lõpuks suutis Mehhiko veel ka auvärava lüüa, aga mängu pööret see ei toonud – 3:1 Argentiina võit.
Argentiina esimese värava olukord, mis löödi suluseisust
3) USA vs Ghana
Ootamatult põnevaks kujunenud kohtumine. Mängu eel olin täiesti kindel, et Ghana üllatused on läbi ja jõulise mängustiiliga USA vastu nad ei saa. Asamoah Gyan aga näitaks Ghana poolt oma jõulisust ja viis Ghana veerandfinaali! Ghana üllatas USA-d ja kogu maailma juba 5.mänguminutil, minnes kiirest vasturünnakust ja ilusast löögist 1:0 juhtima. USA suutis teisel poolajal siiski viigistada ja mäng läks lisaajale. Lisaaja 3.minutil üllatas taas Ghana, kui Gyan näitas klassi ja vormistas lõppseisu 2:1. USA ülejäänud ajaga viigistada ei suutnud ja nii oli üks kaheksandikfinaalide suurimaid üllatusi sündinud.
Ghana jõudis ainsana Aafrika meeskondadest play-off mängudele, kus esimeses mängus saadi ka tänu Asamoah Gyani ilusale väravale USA üle võit
4) Holland vs Slovakkia
Võib-olla kõrvaltvaataja arvates ei vääriks see mäng põnevuse edetabelis neljandat kohta, aga mina kui eluaegne Hollandi fänn, ootasin tegelikult seda mängu enim. Kuigi võisin enne mängu loota, et Holland peaks Slovakkiast ikka jagu saama, siis ega väga kindlat tunnet siiski polnud. Meenub kahe aasta tagune EM, kui Holland võitis alagrupis samuti kõik 3 kohtumist, aga siis tuli veerandfinaalis Venemaa paremust 3:1 tunnistada. Seekord Holland ei vääratanud. Peaaegu! Mindi 2:0 juhtima ja mäng oli juba sama hästi kui võidetud, kui äkki mängu lõpus, 3.lisaminutil, karistusalas Slovakkia mees maha tõmmati. Slovakkia võttis kingituse vastu ja lõi penalti sisse. Õnneks sai sellega koos ka mänguaeg läbi, aga veidi meelehärmi tekitas see siiski. Märkimisväärne on veel see, et Arjen Robben tuli sel MM-il esimest korda algkooseisus platsile ja lõi kohe esimesel poolajal ka individuaalse meisterlikkusega imeilusa värava.
5) Uruguia vs Lõuna-Korea
Enne seda mängu ei osanud ma midagi oodata. Uruguiast ei teadnud ma enne MM-i üldse mitte midagi ja Lõuna-Koreast teadsin ainult ühte mängijat. Aga nagu ennegi nähtud, siis mitte supertähed ei too võitu koju, vaid ühtselt tegutsev meeskond. Uruguai läks juhtima juba 8.minutil, kui Lõuna-Korea kaitse eksis ja Luis Suarez vabalt löögile pääses. Sama mees lõi otustava värava ka 80.mänguminutil ja viis Uruguia seisuga 2:1 veerandfinaali. Kuigi ma ise olin isiklikult selle mängu ajal külas sünnipäeval, ei seganud see mind pidevalt jälgimast seda mängu, sest mäng oli mulle endalegi üllatuseks ootamatult vaatemänguline.
6) Brasiilia vs Tšiili
2 Lõuna-Ameerika riiki said juba kaheksandikfinaalis omavehl mõõtu võtta, kes on siis parem riik sellel mandril. Õige ja suht loogiline vastus – Brasiilia. Kuigi alagurpis näitas Tšiili suht kena mängu, siis Brasiilia vastu oli Tšiili võimetu. Brasiilia võitis kindlalt 3:0 ja tõestas, et on vääriline tiitli pretendent. Seega oli peale mängu selge, et tulemas on tõeline põnevuskohtumine veerandfinaalis, kus Brasiilia vastaseks tuli Holland.
Luis Fabiano demonstreerimas, kuidas tuleb väravavahist mööda mängida ja pall tühja väravasse lükata
7) Hispaania vs Portugal
Kuigi enne seda mängu ma lootsin, et tulemas on üks põnevamaid kaheksandikfinaale Saksamaa ja Inglismaa mängu järel, siis kahjuks pidin eksima. Ei pakkunud Hispaania mäng midagi erilist, Portugali mängust rääkimata. Tegelikult oleks võib-olla mäng isegi lisaajale läinud, aga David Villa sai õnnega pooleks värava löödud. Esimese löögi Portugali väravavaht tõrjus, aga pall põrkas tagasi Villale, kes teisel löögil enam ei eksinud. Kes teab, kuidas siis oleks mäng lõppenud, kui oleks lisaaeg tulnud… Igatahes pettusin Portugali mängus, kes kaotas hambutus mängus 0:1 naabrlile Hispaaniale.
8) Paraguia vs Jaapan
Vaieldamatult igavaim kaheksandikfinaal. Veeratati niisama palli platsil ringi ja ohtlikuid olukordi tekkis minimaalselt. See mäng oleks võinud saada isegi MM-i igavaima mängu tiitli, aga mängule järgnenud penaltiseeria päästis igava mängu. Paraguai mehed lõid penalteid eksimatult ja võitsid penaltiseeria 5:3 ning ees ootas veerandfinaal Hispaaniaga. Olgu meenutuseks veel öeldud, et Jaapan eksis penaltiseerias kolmandal löögil, kui pall tabas löögist latti ja lendas seejärel üle värava. Mind hakkas aga huvitama, kui pikk on olnud läbi aegade pikim penaltiseeria. Leidsin interneti avarustest järgmise lõigu:
“Väidetavalt leidis jalgpalliajaloo pikim penaltiseeria aset 23. jaanuaril 2005 Namiibia karikavõistlustel, kus esimese ringi kohtumine KK Palace’i ja Civics’i vahel lõppes 2:2. Penaltiseerias sooritas kumbki meeskond 24 lööki ning KK Palace võitis 17:16.”
Tahaks ise ka kunagi oma silmaga sellist penaltiseeriat näha. Tõsiselt! :)
Paraguia meeskonna tugevus peitus ühtses meeskonnavaimus
Tomworld 