Aasta parim film tõenäoliselt nähtud

Nagu juba varem sai blogitud, siis teisipäeval sai üks filmimaraton taas “üle elatud”. Vaatamata sellele, et ma olin enne pika päeva tööl olnud, suutsin järgmise päeva hommiku kella 7ni filme vaadata. :)

Ära jõudsime vaadata 4 filmi! Ja peaaegu oleks nii juhtunud, et vaatasime filme paremusjärjestuses. Filmid olid järgmised:

1. Whisper (2007) 6/10 imdb
2. Let the Right One In (2008) 5/10 imdb
3. Orphan (2009) 7/10 imdb
4. The Last House on the Left (2009) 8/10 imdb

Whisper on vast kõige võõram nimi enamustele, aga tuttavaid näitlejaid oli seal see-eest kohe mitu. Just näitlejate poolest soovisingi alguses seda vaadata. Aga tuli välja, et filmil endalgi polnud midagi viga.

Teisena vaadatud filmist Let the Right One In ootasin ma aga midagi palju enamat. Millegi pärast aga pettusin selles filmis. Kuidagi liiga rahulik ja igav film tundus. Ei kiskunud üldse vaatama. :P

Orb oli aga vägagi tore õudusfilm. Sisu oli päris huvitav. Lõpp keeras natuke ära, aga igatahes tasub vaadata. Ainuüksi juba kasvõi selle pärast, et filmi peategelase juured on filmis pärit Eestist! Isegi nalja sai mõnes kohas lausa! :)

Viimasena vaadatud film oli aga kõigist kõige parem. Algselt mõtlesin, et panen sellele õudukale (või no mis õudukale, pigem oli tegu rohkem põnevusfilmiga) hindeks lausa 9/10, aga kui nüüd tagantjärele sellele aastale pilk peale visata, siis mõni 8/10 film on The Last House on the Leftist nõksa parem. Seega jääb hindeks tugev 8/10. Aga nagu juba öeldud – terve film oli ülipõnev. Filmis tekkisid kohe alguses väga põnevad sündmuste ahelad, mis naelutasid mind põnevusega ekraani taha. Filmile kulutatud aeg läks märkamatult mööda, tuletades veel meelde, et kella aeg oli selle filmi ajal 5-7 vahel hommikul. :)

Oleks veel aega ja tahtmist olnud, oleks viiendaks filmist vaadanud Captivity, aga eks tuleb see mul mõni teine päev siis eraldi ära vaadata.

Lõpetuseks aga veel natuke kino teemal. Eelmisel nädalal sai siis esimest korda käidud Solarise kinos Cinamon. Saal oli väike (see oli lihtsalt juhus), imelikult suure tõusuga (vist ruumi kokkuhoiu pärast) ja kui istusime tagantpoolt kolmandas reas, siis jäi ekraan silmadest alla poole, nii et pidi terve filmi natuke alla poole vaatama, mitte otse ega üles, mis oleks loogilisem. Filmiks endaks oli The Box, mis jättis üsna kehva mulje. Hinnet saate vaadata Filmielu 2009 lingi alt.

Neljapäeval käisin aga Coca-Cola Plazas taas ühel 3D seansil. Filmiks oli verivärske linateos Avatar, mis jättis täiesti vapustava mulje. Milline ilus loodus, fantaasiarikas ja huvitav sisu, palju põnevust ja märulit, loomutruu arvutigraafika ning tagatipuks ka parajalt armastust. Kõike seda muutsid 3D efektid veel paremaks ning üle 2,5h kestnud film ei tundunudki üldse pikk. Hoopis vastupidi. Oleks tahtnud veel edasi näha! Jään järge ootama! :)

Alles eelmisel kuul vapustas mind positiivselt selle aasta ulmefilm Districk 9 ja arvasin, et see jääb selle aasta parimaks filmielamuseks, aga õnneks ma eksisin. Avatar pakkus veel suurema elamuse! Lihtsalt super.

Filmiöö vol.3

13.oktoobril sai sõbra pool läbi viidud järjekordne filmiöö, mil sai ära vaadatud 3 filmi. Erinevatelt kahest eelmisest korras oli sel korral seltskond jälle veidi muutunud ja mis filmidesse puutub, siis filmide tase oli ühtlaselt hea. Kiire ülevaade siis ka filmidele, mida vaadatud sai:

Fighting (2009) oli ootamatult hea film. Hakkasin filmi vaatama suht madala eelarvamusega, sest mõned löömafilmid pole mulle peale läinud väga. Samuti ei kujutanud ette, kuidas sobib tantsufilmides tuntust kogunud näitleja Channing Tatum löömafilmi. Aga näed sa – sobis! :) See oli midagi uut. Nii filmi sisu kui ka peoosatäitja tõetruu näitlejatöö poolest! Meeldisid ka mitmed naljad, mis eriti filmi esimeses pooles meeli köitsid. Soovitan! :)

Teiseks sai ära vaadatud juba kauaoodatud Revolutionary Road (2008). Kauaoodatud sellesmõttes, et sai u aasta otsa aega võetud, et see ära vaadata ja lõpuks see siis ka õnnestus. Ja ei pidanud pettuma. Midagi väga pöörast nüüd ei olnud, aga selline mõnus vanas ajas toimuv tegevus. Film räägib ühest tülpinud suhtest, mis vajab muutusi, et mitte puruneda. Meeldiv oli DiCapriot ja Winsleti peale Titanicu filmi taas koos ekraanil näha. Kohutavalt meeldis filmi soundtrack! Jällegi soovitan!

Kolmandaks ja viimaseks filmiks sai valitud komöödia. Ikka sel põhjusel, et öösel uni peale ei tuleks! :) Ja ega und polnud vaja kartagi, sest film Knocked Up (2007) oli sama hea nagu loota võis. Sisu on lühidalt selline, et kahe võõra ja suht erineva inimese üheöösuhe viib välja ootamatu raseduseni. Mis noored ette võtavad sellises ootamatus olukorras, seda peate oma silmaga üle vaatama! Ütleme igatahes nii, et nalju jagus igale maitsele! :) Muide, olen mõnda Seth Rogeniga peaosas komöödia filmi näinud ja ütlen ausalt, et Knocked Up oli parim! Mis naispeaosatäitjasse puutub, siis Katherine Heigl’it sai alles hiljuti nähtud filmis The Ugly Truth ning iganädalaselt näen teda veel ka seriaalis Roswell, mis mul hetkel käsil on, nii et tore oli head ja juba tuttavat näitlejat uues rollis näha! Jällegi film, mida võib soovitada. :)

Hinnetest ma varem ei rääkinud, sest üllataval kombel hindan ma kõiki kolme filmi sama hindega – märkimisväärne 7/10.

Definitely, Maybe (2008)

Sügisese esimese hääletuse võitis lõpuspurdiga film Definitely, Maybe. Ja ma ei kahetse karvavõrdki, et just see film sai just nüüd ära vaadatud, sest tegu oli taaskord ühe filmiga, mis üllatas positiivselt. Küsitluse tulemused olid järgmised:

Millist romantilist komöödiat soovitate järgmisena vaadata?

Knocked Up (2007) – 3 häält
Definitely, Maybe (2008) – 4 häält
The Accidental Husband (2008) – 1 hääl

Vaadatud filmi juurde tagasi tulles tuleb ära märkida, et tegu oli sellise romantilise komöödiaga, mille sarnased just mulle meeldivad. Kusjuures, mida filmi lõpu poole, seda rohkem hakkas film meeldima. Millegi pärast arvasin koguaeg, et tegu on sellise filmiga, mis mulle ei meeldi ja võib-olla oli sellepärast mul ka alguses väike negatiivne hoiak filmi vaatama asudes, aga film oli hämmastavalt kaasahaarava sisuga ning lõpuks ma juba nautisin selle filmi vaatamist! :)

Film peaks panema igaühe kasvõi natukenegi oma armusuh(e)te üle järele mõtlema. Eriti lähedalt puudutab see film neid, kes on sattunud armukolmnurka, kellel pole armastusega vedanud või kes on kunagi lihtsalt suhetega segaduses olnud. Nii mõnigi ehk leiab end kellegi osatäitja rolli sobivat, sest on kunagi midagi sarnast kogenud. Mõelge selle peale, kes te pole seda filmi veel vaadanud , aga plaanite vaadata. Siis on palju huvitavam! ;)

Oleks ma teadnud, et filmi produtsendi filmilistis leidub ka selliseid pärleid nagu Love Actually ja Notting Hill , oleksin ma seda filmi tõenäoliselt juba varem vaadanud! :P

Igatahes läks esimene hääletus taaskord täiesti asja ette ning jään järgmisi hääletustulemusi ootama. Seekord on võistlustules trillerid! :)

Oi, hinne oleks peaaegu ununenud. Filmi esimene pool on hinnet 6 väärt, teine pool aga tugevat 8’t. Paneme siis hindeks 7/10. :P

Filmiöö vol.2

Mõned ehk mäletavad, kui ma kirjutasin teemal Filmiöö vol.1. Nüüd, 2 kuud hiljem, toimus siis sama sõbra pool ja sama seltskonnaga teine filmimaraton! Ja tuleb tunnistada, et seekord oli filmivalik märksa parem, aga kõigest lähemalt juba allpool…

Esimeseks filmiks sai vaatamiseks valitud selle aasta film Fast & Furious (2009) ja peab tunnistama, et valik oli väga hea! Selline põnevus-kihutamisfilm sobis alustuseks nagu rusikas silmaauku. Lisaks oli sisu ja efektid ka üllatavalt head. Väga positiivne, et näitlejad, kes esimese filmi kuulsaks tegid, olid taas ekraanil tagasi. Pean siin silmas loomulikult näitlejaid Paul Walker, Vin Diesel, Jordana Brewster ja Michelle Rodriguez. Kahju ainult, et viimane neist nõnna vähe ekraaniaega sai. Mitte midagi halba pole öelda. Ausalt! Kui midagi, siis ehk need kihutamised olid liiga arvutimängu moodi, aga pole hullu. Mulle meeldis ikkagi! Hindeks tugev 8/10.

Teine film sai ka suht lihtsalt välja valitud. Kusjuures alles päev varem hankisin selle filmi vaatamiseks ja selleks filmiks oli Johnny Depp’i suurepärase rolliga film Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street (2007). Kunagi kui ma esimest korda sellest filmist kuulsin/lugesin, arvasin, et see võib päris hea olla. Kui aga sain teada, et tegu on muusikaliga, siis mu eelarvamus langes hoobilt. Aga juba filmi keskel ei häirinud mind see laulmine filmis absoluutselt, sest esiteks olid laulud päris head ja teiseks oli filmi sisu ja ülesehitus nii hea, et see laulmine polnudki enam peamine. Kui film lõppes, olin isegi natuke hämmingus, sest ei oleks arvanud, et muusikal ja Johnny Depp sobivad nii hästi omavahel kokku! Lisaks oli sisu ikka ülemõistuse huvitav ja kohati liiga räigena ja ebareaalsena tundunud kaadrid sobisid filmi süžeesse väga hästi. Hea töö! 7/10

Järgmiseks sai valitud film, mida ma olin u pool aastat tagasi juba poolenisti näinud, aga kiire aja tõttu jäigi vaatamine pooleli. Nüüd oligi viimane aeg see film lõpuni ära vaadata. Jutt käib seikluskomöödiast Fool’s Gold (2008). Ausalt öeldes mul polnud meeleski, et filmis nii palju komöödiat oli. Naerda sai ikka tublisti ja sellisesse õhtusse sobis see film valatult! Pikemalt ei oskagi midagi rohkem rääkida.Midagi väga hüpersuper head seal ei olnud, mida võiks välja tuua ning samas polnud ka midagi halba filmis, mida peaks tingimata laitma. Heale seiklusfilmile hea hinne 6/10.

Kui eelmine filmiöö sai ära vaadatud 3 filmi, siis nüüd oli jaksu lausa nelja filmi jaoks. Viimane film sai eelkõige minu eestvedamisel valitud – Big Nothing (2006). Eeldasin, et see on mõnus komöödia ja sobib ööpragrammi, et ei tekiks uni või midagi sellist. Tegelt tuleb tunnistada, et suurem uni oli 1-2 aeg öösel, kui oli u kaks filmi vaadatud. Aga veidi filmist endast ka. Eelkõige sai see film hangitud üldse sellepärast, et sattusin selle filmi arvustust lugema Soprano blogis. Lisaks meeldivad mulle peaosas olevad näitlejad David Schwimmer, kes on seriaalis Sõbrad kõiki naerma hullutanud ning Simon Pegg, kes jättis mulle eriti hea mulje filmis Shaun of the Dead. Kui alguses võttis Big Nothing suht vaikselt tuure üles ja tundus, et peab filmis vist pettuma, siis poole filmi ajal ei saanud enam naeru pidama! Kulminatsiooniks oli see, kui ühele kirves otsa ette löödi! :D Enam paremaks minna ei saanud! Lõpp vajuski kahjuks ära. Oleks võinud lõpuni samas tempos jätkata. Siiski-siiski, filmi lõppu ei osanud ette aimata, mille eest teen austustavaldava kummarduse ja panen hindeks igati tubli 6/10. Seega ma ei kahetse, et selle filmi hankisin ja ära vaatasin!

Otsustasime sõbraga, et valgetel suveöödel on muudki põnevat teha peale filmide vaatamise, nii et järgmine filmiöö saab toimuma tõenäoliselt alles millalgi sügisel! ;)

No Country for Old Men (2007)

Eelmisel nädalal leidsin lõpuks aega, et ära vaadata pea kolm nädalat küsitlusel olnud võitja film No Country For Old Men (2007). Olgu siinkohal välja toodud ka kolme küsitluse tulemused, mis eelmisel kuul mu blogis üleval olid:

Soovitage, millist õudusfilmi neist järgmisena vaadata?
The X Files: I Want to Believe (2008) – 4 häält
The Skeleton Key (2005) – 1
The Strangers (2008) – 1
Vacancy (2007) – 0
The Prophecy: Uprising (2005) – 0
Severance (2006) – 0

Millist seikluspõnevikku soovitate järgmisena vaadata?
Transporter 3 (2008) – 7 häält
The Mummy: Tomb of the Dragon Emperor (2008) – 3
24: Redemption (2008) – 0

Milline neist on parim dramaatiline film?
No Country for Old Men (2007) – 8 häält
American Gangster (2007) – 3
Atonement (2007) – 2

Nüüd on üleval juba järjekorras neljas küsitlus. Enim hääli animafilmi vaatan ära u nädala pärast, nii et hääletage, kes vähegi viitsib! :)

Siiamaani pole ma igatahes pidanud hääletusel olnud võitja filmidega pettuma. Eelmise hääletuse võitnud No Country For Old Men jättis samuti päris hea mulje. Millegi pärast olin kuulnud sellest filmist peamiselt nautraalseid või negatiivseid vastukajasid ja sellepärast polnud julgenud seda varem ka vaadata. Õnneks oli film märksa parem, kui ette kujutasin. Ja see oli hea, sest vastupidisel juhul oleks postitus märksa negatiivsema alatooniga.

Üllatas see, et filmis ei kasutatud peaaegu üldse taustamuusikat. See tekitas omakorda veel pingelisema olukorra põnevates kohtades. Peategelaste näitlemise üle ei saa ka mitte kuidagi kurta. Soovitan igatahes põnevike ja draamade austajatele seda filmi kindlasti vaadata. Kes pole filmi näinud, nendele ütleks sissejuhatuseks, et tavaline mees leiab kohvritäie raha ning võtab selle endale. Loomulikult oli see raha mõeldud aga kellelegi teisele ja tänu sellele hakkab peale lõputu kassi-hiire mäng, kust ei puudu ka relvad… Hindeks kõva 7/10. Rohkem siiski ei raatsi anda, kuigi ehk isegi võiks…

Muide, suurepärase rolliga hakkama saanud Javier Bardem ütles esialgu filmi režissööridele, et talle ei sobi see roll, kuna ta ei oska autoga sõita, räägib halvasti inglise keelt ning vihkab vägivalda, mille peale vastasid vendadest režissöörid Coenid, et just selle pärast nad talle helistasidki! :)

Edit:
Unustasin seda veel rääkida, et filmi lõpp ei olnud ettearvatav, aga see ei üllatanudki mind nii väga. Viimasel ajal on üldse osatud filmi lõppe juba nii teha, et väga raske on ette aimata. Selles suhtes veel üks pluss filmile juurde!

The X Files: I Want to Believe (2008)

Eelmisel nädalal oli mu blogis üleval küsitlus, kus küsisin, et millist õudusfilmi soovitate mul järgmisena vaadata. Enim hääli kogus ootuspäraselt film The X Files: I Want to Believe (2008). Ja nagu lubatud, siis nüüd on ka väike teemakohane postitus tulemas…

Esiteks ütlen kohe ära, et film oli üllatuslikult hea! Ei oleks osanud oodatagi, et film mulle nii meeldib, sest kunagi kui jooksis X-Filesi sari, siis see mulle väga peale ei läinud kusjuures. Võib-olla olin siis liiga noor veel, ei tea. Üks asi valmistas aga pettumuse. Pool filmi ootasin, et millal siis õudsaks läheb, aga ei midagi. Lootsin siis, et ehk lõpus läheb hirmsamaks, aga taas ei miskit. Põnev oli ta nüüd küll, aga oodatud õudust polnud. Tundub, et tegu oli vale filmiga antud küsitluses. Samas olen rahul, et see film hääletuse võitis ja et selle ära vaatasin. Kusjuures päev hiljem, ehk siis eile õhtul, hakkasin uuesti filmi algusest vaatama, sest alguses jäi paar kohta segaseks. Aga mida rohkem algust vaatasin, seda huvitavam veel film tundus, sest siis sain paljudele asjadele paremini pihta. Ja ootamatult olin jõudnud filmi vaatamisega ka teistkordse lõpuni! :D Ei ütleks nüüd, et tegu mingi superfilmiga oli, aga seda võin küll öelda, et teistkordne vaatamine andis palju juurde! Samas nii pea seda uuesti nüüd kindlasti ei vaata! :)

Kes pole seda filmi varem näinud, siis neile infoks nii palju, et David kehastab endiselt Fox Mulderit, kes hakkab lahendama olukorda, kus inimesed kaovad jäljetult ja ainus niidiots, mis algul annab lootust kadunuid leida, on üks selgeltnägija, keda aga ka kahtlustatakse kadunud inimestega seoses, kuna keegi ei taha teda väga uskuda ega usaldada, peale Fox Mulderi…  Kes on siis lõpuks hea, kes paha ning kuhu ja miks inimesed on kadunud, jäägu juba filmivaatajate endi avastamisrõõmuks.

Heale põnevusfilmile, kus natuke ka ulmet sees, annan ma julgelt hindeks 7/10. Ühesõnaga neile, kes kunagi vaatasid ka Salatoimikute seriaali, soovitan seda filmi kohe kindlasti vaadata. Saate taas Mulderi ja Scully seiklustele kaasa elada. :)

Lõpetuseks midagi lõbusat. Filmi kodulehelt saab minna mängima üht mängu, mis paneb teie tähelepanelikkuse proovile. Mäng koosneb kokku üheksast videoklipist, mida peate hoolikalt jälgima, sest pärast igat klippi tuleb küsimus antud klipi kohta! ;) Proovige, kui hästi te sobite uurijaks/detektiiviks! :P Olgu siinkohal ka öeldud, et mina kogusin näiteks 3400 punkti. Ma arvan, et see on suht keskmine tulemus…Vahva mängu leiate sellelt lingilt.

Ja üleval on ka juba uus hääletus, seekord seiklus-põnevus filmi kohta, nii et soovitage midagi. Nädala lõpus vaatan enim hääli saanud filmi ära ja kriban jälle üht-teist!

Oh kinoaeg, oh kinoaeg…

Soprano blogist ajendatuna kisub miski mindki hetkeks ajas tagasi vaatama, et natuke filmidest rääkida. Viimati rääkisin kinos nähtud filmist Mina olin siin. Peale seda olen veel lausa 5 korda kinos käinud. Minu jaoks on see tõsine saavutus. Lisaks on plaanis sel aastal veel vähemalt kolmel korral kinno jõuda, aga mida vaatama, sellest hiljem lähemalt. Hetkel lühikokkuvõte neist viiest filmist, mida kinolinal vaadatud sai ja alustan ülevaadet paremusjärjekorras!

Esiteks filmist Mamma Mia! Alguses oli väike eelaimdus, et äkki pole see film midagi erilist. Aga sai veidike luuret tehtud ja lõpuks tundus film juba nii huvitav, et kiskus kinno vaatama. Ja tuleb tunnistada, et ma ei pidanudki oma kinoskäiku kahetsema. Muusika oli hea ja näitlejad olid ka täiesti arvestatavad. Üleüldse mulle meeldivad filmid, kus lauldakse. Filmi vaadates oli väga huvitav jälgida, kuidas ABBA lood olid filmi sisse sulatatud, nii et tekiks loogiline sisu filmil. See on muuseas ka üks väheseid uutest filmidest, mida ma olen hea meelega ka teistkordselt üle vaadanud! Kuna hinnete andmine on moodi läinud, siis teen ka otsa lahti – 8/10.

Body of Lies oli film, mida ma läksin kinno vaatama, ilma eelluuret tegemata. Osalt oli see hea, aga üldiselt mulle meeldib väheke kursis siiski olla, et mis filmiga tegu on, mida vaatama hakkan. Siis saan ennast konkreetse filmi lainele kruttida. Võib-olla oligi viga selles, et ma polnud too päev selle filmiga ühel lainel ning kinost välja tulles valdas mind segadus – meeldis ja ei meeldinud ka. Ootasin midagi enamat, aga tagantjärgi mõeldes oli siiski vaatamistväärt film. Head näitlejad tõstavad ka väheke filmi hinnet – 7/10.

Oma sünnipäeval, täpsemalt 4.novembril, sain täiesti uue kinokogemuse osaliseks. Nimelt esimest korda elus nägin 3D filmi, mille eel anti spetsiaalsed prillid, millega 3D filme vaadatakse. Nüüd aga väike täpsustus, nimelt vaatasin siiski 3D konterti, mitte filmi. Üldiselt ei ole ma U2 kuulaja, aga selline 3D etendus oli lahedam, kui ma arvasin ning kontsert tundus peaaegu nagu päris! Esimene reaksioon oli “vau, ei ole võimalik!” ja terve ülejäänud päev oli ka veel 3D-efekt mul mõtteis. Oleks tegu olnud mingi filmiga või teise ansambliga, oleks tõenäoliselt mu hinne kõrgem, aga kuna üldiselt mulle ei meeldi istudes kontserti vaadata, siis üle 5/10 ei venita kuidagi välja! 3D efektide eest igatahes 10/10! Ootan juba põnevusega, millal leian aega, et minna kinno vaatama 3D filmi Journey to the Center of the Earth. Ainuüksi selle filmi treileri nägemine vahetult enne U2 3D kontserti jättis väga-väga hea mulje!

Burn After Reading on film, mis oli algselt mul plaanis lihtsalt vahele jätta, kuna uusi häid filme tuli järsku korraga palju peale. Kui aga sõber pakkus mulle tasuta piletit, siis mõtlesin, et no miks ka mitte, vaatame ära. Film tervikuna jättis väga jabura mulje. Pool filmist oli täiesti seosetu, aga filmi päästis lõpuosa, kui kõik seosetu siiski kokku põimiti! Ja ka peale selle filmi nägemist veendusin, et ma poleks ka mitte midagi kaotanud, kui ma poleks seda filmi näinud. Selline keskmine film, mitte midagi erilist. Kui midagi erilist otsida, siis ehk Brad Pitt – mees omas elemendis! Keskmike filmide hulka kuuluvale filmile ka keskmine hinne – 5/10.

Viies film, mida vahepeal jõudsin kinno vaatama, oli Pineapple Express. Seda filmi sattusin pooljuhuslikult kinno vaatama, tänu tüdruksõbra sõbranna sünnipäevale lihtsalt. Mõtlesin, et pigem lähen filmi kinno vaatama, kui magan pool päeva maha. Aga tagantjärgi mõeldes oleksin võinud magada parem! :D Film oli ikka alla igasugust arvestust. Teadsin, et filmi stsenaariumi autoriteks on samad tegelesed, kes kirjutasid valmis filmi Superbad. Juba Superbad oli minu jaoks jabur ning Pineapple Express jätkas sama jaburat rida. Filmi parim osa oli vaieldamatult filmi viimased 15 minutit, kus olid ka ühtlasi esimesed naljakad kohad, mis mind tõesti ka naerma ajasid! Tänu positiivselt üllatavale lõpule 4/10, hea et niigi läks! :)

 

Lõpetuseks aga räägin paar sõna filmist, mida ma kahjuks ei jõudnud kinno vaatama, vaid vaatasin eile kodus. Kahjuks sellepärast, et Wall-E oli nii kuramuse hea animafilm, et seda lihtsalt oleks pidanud kinos vaatama. Tõsi, mul on võimalus minna seda veel Kosmosesse vaatama, aga ausalt öeldes Kosmose väike saal ei kutsu mind kinno. Eriti talvel, sest paar aastat tagasi ei saanud ma oma mõtetega filmi juures olla, vaid hoopis selle juures, et mu jalad ära ei külmuks! Prrr…

Aga ega filmist pikalt rääkima ei hakkagi. Lihtsalt olen siiamaani hämmingus, kui head animafilmi on võimalik teha! Kõik, kes pole veel seda näinud – vaadake! Raudselt kohe! Kahtlemata saab see film mult hindeks 10/10 ja ühtlasi on see ka film, mille oma filmiriiulile jäädvustan!

Varsti on aasta lõppemas. Enne aasta lõppu tahaks veel kinno kolme filmi vaatama jõuda – eespool mainitud Journey to the Center of the Earth filmile lisaks filme Quantum of Solace ja meie oma filmi Detsembrikuumus, mida tahaks juba ülehomme, kolmapäeval Kosmosesse vaatama minna. Hetke seisuga küll üksi, aga küll ma kellegi kaasa meelitan. Üldiselt mulle ei meeldi üksi kinos käia, sest pärast pole kedagi, kellega filmimuljeid vahetada. :)