Viimane aeg võtta kokku 2010a MM-i poolfinaalid ja medalimängud. Mõni tõenäoliselt ei mäletagi enam, kes võitis, aga tuletame meelde! :)
Alustaks esimese poolfinaaliga Holland vs Uruguia, mida otsustasin sõbraga vaatama minna kinno! Jah, kinno! Täpsemalt öeldes veel 3D-kinno. Algul kaalusid sügavalt, kas see on seda kallist raha väärt, aga plussid ületasid miinused, nii et kinno me läksimegi. Ja õigesti tegime! Elamus, mille sealt saime, on sõnadega kirjeldamatu. Aga ma siiski püüan väheke kirjeldada…
Esiteks muidugi see rahva rohkus! Tekkis väikestviisi tunne nagu istuks ise platsi ääres publiku seas. Ja kui esialgu oli mulle sõber, kes kinos töötab, natuke maha teinud seda 3D-efekti jalgpalli puhul, siis mulle ikka pigem see just meeldis. Igati vahva kogumus! Kuna mängis minu lemmikmeeskond Holland, siis oli mul pinge koguaeg üleval. Heli oli ka efektne. Külgede pealt puhusid vuvuzelad ja kui keegi mängus tegi ilusaid sooritusi, siis seljatagant kostus plaksutamist, mis tekis veelgi rohkem kohaloleku efekti. Kui värav mängus löödi, siis elas muidugi ka kinosaalis istuv rahvas kaasa hüüdes rõõmuhõiskeid ja plaksutades käsi kokku. Ja kui ma kartsin, et võib-olla häirib mind kinos saalis istuvad inimesed, kes vahetpidamata mängu kommenteerivad, siis peab tõdema, et ma ei kuulunudki peaaegu üldse mitte kedagi rääkimas, sest heli oli suht vali ja eks kõik jälgisid põnevusega mängu, nii et niisama jutumehed kohale ei olnud sattunud. Mis veel oli kino puhul eriline, oli see, et kinosaalis sees oli müügiputka, kus müüda õlut ja popcorni. Ma tegin veel nalja ja ütlesin müüjale, et nad peaks fännisärke ka müüma…et sellises kohas läheksid need hästi müügiks! :)
Ühesõnaga elamus oli kinost vaadatas väga suur ja oleks suure tõenäosusega ka finaali vaatama läinud, kui vaid ma poleks pidanud finaalimängu ajal tööl olema, aga räägiks nüüd natuke mängust endast ka. 18.minutil oli minu jaoks väga eriline hetk. Hollandi meeskonna kapten Giovanni van Bronckhorst, kelle jaoks oli see MM ka karjääri viimane, lõi minu jaoks MM-i kõige ilusama värava. Uskumatu kauglöök, üles nurka! Väravavaht sai isegi näpud vahele, aga kuna löök oli nii tugev, siis lendas ikkagi väravapostist raamidesse. Võttatu! Uruguai imemees Forlan lõi aga enne esimese poolaja lõppu viigivärava, mis oli ka löödud väljaspoolt karistusala. Kuigi löök oli üles värava keskele löödud ja oleks võinud loota, et Hollandi väravavaht saab käed vahele, siis tegelikkuses oli löök nii tugev, et väravavaht oli võimetu. Seega olin ma peale poolaega ühtpidi rahul, teistpidi aga rahulolematu, sest Holland lasi ühe värava tagasi lüüa ja mitte miski polnud veel kindel. Teisel poolajal pani aga Holland oma paremuse maksma. Kui 70.minutil löödud värava võib veel õnne alla liigitada, siis mõni minut hiljem tehtud suurepärane tsenderdus ja Robbeni pealöök, mille järel lendas pall posti põrkest alla nurka, oli tase omaette. 3:1 edu peale läksin juba päris pöördesse ja ei suutnud oma rõõmu tagasi hoida! :) Iga palli puude, mida hollandlased tegid pani südame rõõmsalt põksima. Ja kuigi Uruguia suutis mängule antud lisaminutitel veel ühe värava tagasi lüüa, tähendas see siiski 3:2 Hollandi võitu ja kohta finaalis! Super!
Giovanni van Bronckhorst tähistamas üht kauneimat väravat
Teine poolfinaal Saksamaa ja Hispaania vahel tõotas tulla vägagi põnev, sest Saksamaa oli siiamaani näidanud väga muljetavaldavat mängu ning Hispaania söödumäng ja pallivaldamine on üks maailma parimaid. Siiski esimene poolaeg väravaid ei toonud. Ja kui teisel poolajal oleks võinud oodata väravat Podolskilt, Kloselt või Villalt, siis mängu saatuse otsustas hoopis kaitsja. Hispaania nurgalöögi ajal tormas karistusalasse sisse Carles Puyol ja lõi väravavahi jaoks püüdmatult palli peaga väravasse! Saksamaa ei suutnudki 0:1 kaotusseisust välja tulla. Ehk tunti puudust Müllerist, kes oli siiamaani MM-il säranud, aga kahe kollase kaardi tõttu pidi poolfinaali vahele jätma. Kes teab. Igatahes oli Hispaania jõudnud Hollandi kõrval teisena finaali ja ühtlasi oli ka selge, et sel MM-il selgub uus maailmameister, sest ei Holland ega Hispaania pole varem maailmameistriks kroonitud!
Hetk hiljem oli pall väravas ja Hispaania 1:0 juhtimas
Pronksimängu on alati raske ette ennustada, sest sellest võib tulla väga igav ja uimane mäng, sest võiks ju öelda, et tegu on lohutusmänguga, kuna finaalist jäädi eemale ja tavaliselt võidab see, kel on lihtsalt rohkem motivatsiooni pronksimäng võita. Õnneks sel korral nagu viimasel ajal üldse kombeks, oli motivatsiooni nii Uruguail kui ka Saksamaal. Mäng kujunes vägagi vaatemänguliseks ja põnevaks. Kuigi 19.minutil viis Thomas Müller Saksamaa 1:0 ette, leiti end 51.minutil, Forlani imelöögi järel juba 1:2 kaotusseisus olevat. Tundus juba, et Uruguail on rohkem motivatsiooni ja võtab võidu ära, sest eks Saksamaa sihiks oli ikkagi maailmameistritiitel. Aga võta näpust! Saksamaa kogus end kiiresti ja lõi juba 5 minutit hiljem 2:2 viigivärava. Otsustavaks sai põnevas pronksimängus 82.mänguminut, mil Uruguai karistusalas tekkis väike peata olek uruguailastel ning Saksamaale kindlustas Sami Khedira pealöögiga 3:2 võidu ja ühtlasi ka MM-i pronksmedalid! Ise olingi veidi rohkem Saksamaa poolt, nii et mina olin rahul :)
Müller skooris taas. Selle MM-i vaieldamatu üllataja!
Finaal oli aga tõeline närvidemäng minu jaoks. Kuigi ma olin tööl, sain siiski mängu jälgida ja no ma ei tea, mis ma oleks teinud, kui ma poleks seda mängu näinud. Mängis finaalis ju ikkagi mu eluaegne lemmikkoondis Holland. Vastaseks tulised ja võidujanulised hispaanlased! Aeg-ajalt pidin hinge kinni hoidma, sest põnevaid hetki oli palju ja mängus oli kaalul väga palju. Kahjuks kujunes finaal mitte väga vaatemänguliseks. Tehti palju vigu, mäng oli toores ja närviline. Kollaseid kaarte jagas kohtunik kohe rohkesti ja tundis, et mõnes olukorras oli mängite vastu isegi liiga leebe. Võideldi, mis võideldi, aga normaalajal väravaid ei löödud. Mängu saatuse pidi otsustama lisaaeg või sellele järgnevad penaltid. Kuna mäng oli suht kinnine, siis võis arvata, et suht tõenäoliselt läheb mäng penaltiteni välja. Juhtus aga see, mida ma oma kõige õudsemas unenäoski ei oleks tahtnud näha. 4.minutit enne lisaaja lõppu, ehk siis 116.minutil jätsid hollandlased oma karistusalas Andes Iniesta vabaks, kes sai teisel katsel ka ilusa söödu ning Iniestal ei olnud väga raske pall väravavahist mööda lüüa. See kõik tähendas seda, et Hispaania läks 1:0 juhtima ja mängida jäi liiga vähe, et Hispaania vastu värav tagasi lüüa. Ühtasi krooniti Hispaania esimest korda maailma meistriks ja Holland jäi juba kolmandat korda finaalis pika ninaga… Egas midagi. Tore oli üldse näha, et Holland nii kaugele jõudis. Nüüd saab edasi neile kaasa elada, kuni nad ükskord ikka ka meistriks tulevad. Ja ma usun, et ükskord juhtub see niikuinii! Üks asi on vähemalt kindel – kui enne MM-i ei peetud Hollandit favoriidiks ja ei räägitud eriti Hollandist, siis järgmisel MM-il ja isegi kindlasti juba 2a pärast EM-il, nimetatakse ka Hollandit võitjakandidaatide seas üles, millele ainuüksi mõeldes läheb mul juba tuju paremaks ning ei põe väga pikalt, kuna Holland ei võitnud. Loodan hoopis, et ehk seiis järgmine MM on Hollandi tähetund! Igaljuhul korralik Hollandi fännisärk mul jäi nüüd ostmata, mille ma pidin ostma Hollandi võidu puhul, nagu ma lubasin endale. Hispaania fännidele ka palju õnne, sealhulgas õele, kes on tänu Hispaanias käimisele ja hispaania keele õppimisele hakanud Hispaania fänniks ja veidi rohkem ka jalgpalli huviliseks. :)
Ma ei pea praegust Hollandi koondist väga tugevaks, aga sellegi poolest suudeti paljusid üllatada ja võidelda välja lausa teine koht
Jätke need näod meelde, sest alates selle aasta MM-i lõpust on nad maailmameistrid!
Lõpetuseks tsiteerin üht 14.juuli kommentaari ja lisan MM-i ühe tunnusloo, mida on paslik lõpetuseks kuulata! :)
“11 august tuleb kiri… Maailmameister on selgunud :=)”
Tomworld 
