Olla või mitte olla?

 

PS! Jälgige ka pilte! Väga andekalt tehtud video.

Eesti mees on tantsulõvi

Rahvatantsu trennid ja esinemine selleks korraks siis taas läbi. Oli tõeliselt fun! Olgu mu blogi lugejatel ka au näha, mis kuu ajalise treeningu tulemuseks on. Tegu siis ERR-i tööka kollektiiviga, kel varajasem suurem rahvatantsu kogemus (minu teada) puudub. :)

PS! Taustal laulab ERR segakoor, milles ma samuti aktiivselt kaasa löön!

Kutse kevadkontsertile

Ülehomme on erakordne võimalus tulla teil kõigil kuulama, kuidas meie ERR segakoor laulab. See on üks esimesi nii suuri ülesastumisi Tallinnas, kus saab meid kuulda. Kontsert on kõigile tasuta ja toimub neljapäeva õhtul, kell 19, Tallinna Lauluväljaku klaassaalis. Esitamisele tuleb meilt kümmekond lugu. Oleks tore seal mõnda tuttavat nägu näha! :)

Reklaamklipp ka:

Eluratas pöörleb

Koor, tants, koor, korvpall, koor, korvpall, tants, korvpall… See on kiire kokkuvõte mu nädala plaanidest. Vahepeal pean jõudma veel ka tööl käia, mistõttu ühte korvpallitrenni ma näiteks ei jõua. Ühesõnaga pole ühtegi plaanivaba päeva lähiajal. Keegi võiks mu eluratta hoo vahepeal kinni pidada, sest varsti läheb tempo juba liiga kiireks!
Ja kas ma seda juba mainisin, et tegemist oleks rohkemgi, aga aega pole, mistõttu osad asjad peavad ootama…

Meeldib ja mitte vähe

Ei ole vaja mitte kusagil superstaari saates konkureerida või 2 takti ette saadet võita, et üks hea lugu teha. Kättevõtmise asi, tundub. Mina isiklikult ei tea Mari Pokinenist midagi, aga see laul on küll selline, mida kuulaks lõputult (neid tundmatute ilusaid eesti lugusid on veel palju muide)… (:

Folgi eri

Juba ülehomme toimub siis Tallinn Music Week 2011 – Folgi eri üritus! Tahaks jubedalt minna, aga üksi ka nagu ei tahaks.. Huh, no ma ei tea.. Tegelt läheks isegi üksi. Eks näis! Super üritus tundub olevat igatahes! Midagi minu joaks…

Laululaager seljataga

Käisin laupäeval üle paari nädala taas laulukooris. Vahepeal on muud plaanid olnud ja nädal aega oli vahepeal kurk valus. Kui ma viimati rääkisin koorist mitte just väga positiivsetes nootides ja kaalusin isegi koorist äratulekuplaani, siis pean tõdema, et laupäeval oli üle pika aja jälle väga meeldiv laulda. Isegi see uus rahvas, kes meie kooriga liitunud on, ei tundunud enam nii väga vastukarva käivat. Kui on ikka mehi rohkem, siis on ka lihtsam laulda ja tenoreid oli ka nii palju korraga isegi meeldiv näha. Tuleval laupäeval läheb koor Tartu esinema ja tunnen isegi natuke kurbust, et pean tööl olema ja ei saa kaasa minna.

Segakoorist sai segane koor

Eile sai käidud laulukooris. Nädal aega oli raadioeetris reklaami tehtud, et koor ootab uusi liikmeid. Ja tulemus oli see, et meie tavapärasest 20-st kohalkäijast sai järsku Eesti suurim segakoor! Rahvast oli murdu! Ma algul ei tahtnud mitte kuidagi oma silmi uskuda. Selgelt pingutasime nüüd oma reklaamiga üle. Kohal oli nii vanu kui noori, nii mehi kui naisi. Tõsi, mehi oli koori tõesti juurde vaja, aga naiste järele nüüd küll väga suurt vajadust polnud. Igatahes tuleks nüüd see suur huviliste ringkond ühest korralik sõelast läbi lasta, et järele jääksid vaid paremad, sest eile meenutas rohkem laulukooriproov naljanumbrit kui tõsiselt võetavat koori. :)

Üks kohaletulnu küsis isegi, et mis koor see õigupoolest üldse on!? :D See oli parim kild! Üks mees oli kohale aga tulnud lausa bussiga Viljandist. Uskumatu, kui suur tahtmine ikka mõnel on! Ise pean vaikselt aga peas plaane, et äkki tulen üldse laulukoorist ära. Küsimus ei olegi selles, et ma kas ma ei ole enam huvitatud, vaid mul on nii palju muid tegemisi, et lihtsalt tuleks milleski loobuda. Esialgu ma veel jätkan igatahes, kasvõi lihtsalt poolel rindel. Eks aeg näitab, mis saab. Meie laulukooril on tulevikuplaanid igatahes suured, mis on isenesest ju hea, aga teisest küljest jällegi rohkem aeganõudev ja kulukam!

Mõtetega veel eilses

Eile sai käidud üle pika aja ühel kontsertil. Ja üleüldse oli see esimene Indigolaste kontsert, mida kuulamas käisin. Kontsert toimus Matkamajas Reakoja platsi ääres ning kestis täiesti märkamatult 2,5h. Mõnus oli! Ja üleootuste hea! :)

MSNist võõrdumine

Täna avastasin, et selline asi on ju ka siin arvutis nagu MSN. Ei mäletagi, millal end viimati sisse logisin. Paar nädalat tagasi ehk, aga siis ka rohkem niisama, mitte asja pärast. Et ehk keegi hakkab veel rääkima või midagi… :) Aga täna sisse logides avanes suht kurb vaatepilt. Enamus kontakte olid offline. Ja esmapilgul ei näinudki kedagi online, kellega võiks millestki huvitavast rääkida. Mitte et mul see esmärk oleks olnud. Aga ikkagi… Ma arvan, et see oli alles aasta tagasi, kui esimese asjana arvuti taha istudes logisin end MSNi ja ega tavaliselt ma arvuti taga ei istunudki ilma, et ma poleks online olnud. Nüüd käin ma justkui Kärdu jälgedes, kes ei kasuta ka millegi pärast enam MSNi. Ausalt öeldes ma ei oskagi midagi tarka öelda selle kohta, miks me seda nüüd ei kasuta enam. No mina vahest harva veel kasutan ikka, aga järjest vähem. Tavaliselt ei tule selline asi enam meeldegi. Ma nüüd ei teagi kohe, kas ma peaksin selle pärast rõõmu tundma või hoopis kurvastama? Täitsa hämming. On veel kellelgi sarnaseid kogemusi? Ja ärge arvake, et ma nüüd mingeid muid suhtlusprogramme kasutan. Skype’i pole mulle kunagi meeldinud kasutada ning järjest vähem külastan ka orkutit või facebooki (kuigi facebookis olen ma alles suht uus liige). Ainuke koht, kus ma veel tihedamalt online’s suhten, on subclubis asuv jutukas. Põnev. Väga põnev! Mind hakkas praegu lausa huvitama, kas ja millal ma jälle uuesti MSNis aktiivseks näiteks muutun. Tõenäoliselt siis, kui vaja mõnega tihedamalt mingil konkreetsel teemal suhelda. Niisama tühja loba ma ei viitsi juba ammu ajada. Ehk mõne üksikuga vaid, aga kindlasti mitte kõigiga. Jään kohe põnevusega ootama, mida aeg edasi toob…

Lõpetuseks aga kuulakem Lenna lugusid, kes sai täna 25 aastaseks! :)

Õnnitlused minu blogisse sattumise puhul! :)